Päris pikka aega on olnud liikvel vandenõuteooria, et Rail Baltic (edaspidi RB) rajatakse selleks, et Euroopasse vedada Eesti kildagaasi ja seda kõike hakkab kureerima president Siim Kallas. Siim Kallas presidendiks ei saanud, kuid geoloogide kiuste ei ole kildagaasi teooria kahjuks ikka tahtnud kuskile kaduda. Teooria tekkele aitas kindlasti kaasa USA Energia Informatsiooni Administratsiooni (EIA) 2013. aastal tehtud ülemaailmne uuring, mis ühel ülevaatekaardil näitas segastel asjaoludel kogu Eesti ala kui suurt kildagaasi leiukohta. See kaart hakkas kiiresti Eesti kildagaasi-vandenõuteoreetikute ringkondades oma elu elama ja liikus sealt ka laiema avalikkuse silmade alla. Aruannet täpsemalt uurides selgub tõsiasi, et sellel raskesti mõistetaval kaardil ei ole märgitud mitte  kildagaasi leiukohad, vaid leiukohad, mille osas oli kasutada hinnangu andmiseks piisavas koguses usaldusväärset geoloogilist ja tehnilist informatsiooni. Ehk siis kaardil on märgitud leiukohad, kus oli teada, et leidub orgaanikat kandvaid kivimeid, mida saaks hinnata antud töös maailma kildagaasi või -õli varude kokkuarvutamisel. Antud aruande kildagaasi või -õli varude ülevaadetes Eesti enam äramärkimist väärinud ei ole.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi tudengite protesti kajastas ka ETV (Allikas: ERR)

Eks see mittegeoloogide seas leviv segadus kildagaasi mõiste olemuse üle ole mingil määral ka mõistetav, levib see ju eespool mainitud EIA aruande argumendiga vürtsitatult enamjaolt ajalehtede kommentaariumites ja kahtlase väärtusega vandenõuteoreetikute blogides. Seda enam oli mulle suureks üllatuseks, kui nägin eelmisel nädalal toimunud RB-vastasel aktsioonil Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi tudengeid seda teooriat juba ka oma plakatitel avalikult presenteerimas. Siinkohal rõhutan, et ei näe ei tudengite ega ka teiste RB vastaste üldises tegevuses midagi halba. Protestimine on täiesti normaalne ja lubatud tegevus, lihtsalt – kui seda teha, siis võiks kasutada argumentatsiooni, mis põhineks eelnevalt kontrollitud faktidel. Enne kui laskun detailidesse, ütleks välja põhilise – Eesti maapõues ei leidu kildagaasi!

Joonis 1. Õli ja gaasi tekke „aken“ vastavalt mattumise sügavusele
Joonis 1. Õli ja gaasi tekke „aken“ vastavalt mattumise sügavusele

Aga miks meil seda gaasi siis ei ole? Põhjuseid on mitmeid, kuid nagu ikka võib tänada või süüdistada taas kord geoloogiat. Nimelt leidub meil Eestis tõesti kildagaasi tekkeks sobilikku orgaanikarikast algmaterjali (kukersiit ja graptoliitargilliit põlevkivid), kuid geoloogiliselt pole need olnud piisavalt sügavale maetud. Teadmiseks: mattumissügavus mängib kildagaasi tekkes sama olulist rolli kui orgaanika olemasolu. Nimelt on orgaanika ehk kerogeeni gaasiks „lammutamiseks“ (katagenees) vaja omajagu kõrget rõhku ja/või temperatuuri. Looduslikult tekitabki sobilikud tingimused geoloogiline situatsioon, kus need orgaanikarikkad kivid on maetud vähemalt kolme kilomeetri sügavusele (Joonis 1), mis avab nii-öelda gaasitekke „akna“. Eestis aga on need orgaanikarikkad kivimid olnud läbi kogu geoloogilise ajaloo maapinnale üpris lähedal, st pole jõudnud looduslikult sügaval maapõues „läbi küpseda“. Sobilikus 3 kilomeetri sügavuses leiduvad meil hoopis aluskorra Proterosoikumi moondekivimid (samad kivimid, mis paljanduvad üle lahe Soomes ja Rootsis maapinnal), need pole aga orgaanika puuduse tõttu võimelised kildagaasi eritama.

Küll, aga tuleks siinkohal segaduse vältimiseks ära märkida, et Eestis on mitmeid väikeseid maagaasi (mitte segamini ajada kildagaasiga!) ilminguid, mis pakuvad põledes omajagu silmailu, kuid ei oma sellegi poolest suurt majanduslikku perspektiivi. Eesti maagaasi ilmingute kohta loe edasi siit.

Lõpetuseks: ei ole meil maapõues seda kurikuulsat kildagaasi, mida RB abil välja vedama saaks hakata. Kuid kui geoloogilises ajas piisavalt kaua edasi minna ja need orgaanikarikkad põlevkivid piisavalt sügavale mattuvad, siis ehk paarikümne või saja miljoni aasta pärast juba oleks. Seda muidugi juhul, kui kivimid lisaks ka piisava poorsuse säilitavad või kui orgaanika hoopistükkis looduslikuks naftaks ei küpse. Need on juba järgmised veelgi peenemad geoloogilised detailid, mille käsitlemine siinpuhul enam oluline ei olegi, sest kurikuulus RB, mille abil kildagaasi vedada, on selleks ajaks juba niikuinii kauge ajalugu ja sihtturg Euroopa on selleks ajaks vast ka juba Baltikast eemale triivida jõudnud.


Autor: Hardi Aosaar

Advertisements