Räpina külje all Sillapää külast väikese jalutuskäigu kaugusel asub tamme- ja pihlakavõsases männikus üks vaevumärgatav kõrgendik. Tegu on Eesti suuruselt viienda meteoriidikraatri – Tsõõrikmäega. Nimi tuleneb kõrgendikul asuva ümmarguse järskude seinadega süvendi järgi, kuna tsõõr tähendab murdes ringi, ratast. Omal ajal kasutati seda vesist lohku linaleopaigana.

Tänapäeval on teada, et sellise struktuuri on tekitanud kosmilise keha langemine maapinnale. Kraater on moodustunud liustiku poolt tekitatud settesse – moreeni. Seda ümbritseva madala ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit ja kraatri enda sügavus on 5,5 meetrit. Tegu pole väga suure kraatriga, millest võib järeldada, et ka selle tekitanud objekt oli väike (kuni 2 meetrit).
Kraatri põhja pole võimalik näha, kuna see on kaetud turbalasundiga. Pidev turbalasund lubab määrata selle täitumise algust ja seega hinnata kogu struktuuri vanust. Õietolmuanalüüside andmed annavad alust arvata, et Tsõõrikmäe lohu täitumine orgaaniliste setetega algas ligikaudu 9000-10000 aastat tagasi. Nende andmetega on kooskõlas ka radioaktiivse süsiniku dateeringud, mis andsid 3,4-3,5 m sügavusel vanuse 8390±120 aastat ja süvendi põhjas 9320±100 aastat. Aeg kokkupõrke ja orgaanikarikka järvemuda ladestumise alguse vahel oli tõenäoliselt lühike, seega võib Tsõõrikmäe meteoriidi langemise ajaks lugeda 9300-9500 aastat. Tsõõrikmägi on Eesti vanim Kvaternaari ajastust pärinev meteoriidikraater.

Tsõõrikmäe kraatrist pole meteoriitset ainet leitud ning kuna vall on väga madal, siis pole suudetud ka määrata, kustpoolt võis meteoriit langeda.
Mine matkale: KAART
Loe ka teistest Eesti kraatritest SIIT.
Kasutatud TÜ Loodusmuuseumi geoloogia osakonna materjale.
Kraatristruktuuri meteoriitse päritolu tõestamiseks eksisteerib neli peamist kriteeriumit:
1. Kraatritekke pealtnägemine või kraatriga seonduvate meteoriitide leid (visuaalne kriteerium).
2. Löögikoonuste esinemine (makroskoopiline kriteerium).
3. Mitmekordsete planaarsete deformatsioonide esinemine mineraloogilisel tasandil (peamiselt kvartsis; mikroskoopiline kriteerium) kraatsisiseses või väljapaiskekihi materjalis.
4. Suurel rõhul tekkinud polümorfsete mineraalide või spetsiifiliste keemiliste elementide esinemine (mikroskoopiline/keemiline kriteerium).
Kuigi artikkel väidab et “Tänapäeval on teada, et sellise struktuuri on tekitanud meteoriidi langemine maapinnale.” ei vasta Tsõõrikmäe ega mõnedki teised Eesti ümarad struktuurid (Ilumetsa, Simuna) oma uurituselt ühelegi mainitud kriteeriumile. Ja veel, langevaks nimetatakse ikka meteoorkeha/meteoroidi, kuid mitte kunagi meteoriiti.
MeeldibMeeldib
Tänan täpsustuste eest. Teie tähelepanekute põhjal plaanime juba lähitulevikus pikemalt kirjutada meteoriitsete kraatrite määramise kriteeriumitest ning mis vahet on meteoroididel, meteooridel ja meteoriitidel.
MeeldibMeeldib