Räpina külje all Sillapää külast väikese jalutuskäigu kaugusel asub tamme- ja pihlakavõsases männikus üks vaevumärgatav kõrgendik. Tegu on Eesti suuruselt viienda  meteoriidikraatri – Tsõõrikmäega. Nimi tuleneb kõrgendikul asuva ümmarguse järskude seinadega süvendi järgi, kuna tsõõr tähendab murdes ringi, ratast. Omal ajal kasutati seda vesist lohku linaleopaigana.

kraatri-kaart
Joonis 1. Tsõõrikmäe struktuuri plaan koos uurimisandmetega. 1) veetasemest madalamal olev ala, 2) ala, mille suhteline kõrgus on 0-0,5 m kõrgemal süvendi veetasemest, 3) kõrgus on 0,5-1 m kõrgemal süvendi veetasemest, 4) kõrgus 1-1,4 m kõrgemal süvendi veetasemest, 5) kõrgusjoon 0,75 m kõrgusel, 6) veepiir, 7) puurauk, 8) loodimispikett, 9) uurimiskaeve, 10) kuivenduskraav

Tänapäeval on teada, et sellise struktuuri on tekitanud kosmilise keha langemine maapinnale. Kraater on moodustunud liustiku poolt tekitatud settesse – moreeni. Seda ümbritseva madala ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit ja kraatri enda sügavus on 5,5 meetrit. Tegu pole väga suure kraatriga, millest võib järeldada, et ka selle tekitanud objekt oli väike (kuni 2 meetrit).

Kraatri põhja pole võimalik näha, kuna see on kaetud turbalasundiga. Pidev turbalasund lubab määrata selle täitumise algust ja seega hinnata kogu struktuuri vanust. Õietolmuanalüüside andmed annavad alust arvata, et Tsõõrikmäe lohu täitumine orgaaniliste setetega algas ligikaudu 9000-10000 aastat tagasi. Nende andmetega on kooskõlas ka radioaktiivse süsiniku dateeringud, mis andsid 3,4-3,5 m sügavusel vanuse 8390±120 aastat ja süvendi põhjas 9320±100 aastat. Aeg kokkupõrke ja orgaanikarikka järvemuda ladestumise alguse vahel oli tõenäoliselt lühike, seega võib Tsõõrikmäe meteoriidi langemise ajaks lugeda 9300-9500 aastat. Tsõõrikmägi on Eesti vanim Kvaternaari ajastust pärinev meteoriidikraater.

kraatri-labiloige
Joonis 2. Tsõõrikmäe meteoriidikraatri geoloogiline ehitus (Pirrus & Tiirmaa, 1984)  1) muld, 2) liiv, 3) turvas, 4) savi-liivasegune aleuroliit, oletatav varinguline süvenditäide, 5) moreeniga sarnanev vallipuistang, 6) põhimoreen, 7) Devoni kirju aluspõhjasavi, 8) Devoni liivakivi, 9) mattunud orgaanikarikka muda kiht süvendi nõlval, 10) sekundaarne taandusoreool turbalasundi ümber, 11) uurimiskaevud ja puuraugud.

Tsõõrikmäe kraatrist pole meteoriitset ainet leitud ning kuna vall on väga madal, siis pole suudetud ka määrata, kustpoolt võis meteoriit langeda.

Mine matkale: KAART

Loe ka teistest Eesti kraatritest SIIT.

Kasutatud TÜ Loodusmuuseumi geoloogia osakonna materjale.